Tänavu juuli keskpaigas, kõige kuumemate suveilmade aegu, sõitsime kaheksakesi Muhusse Igakülla Leida Kirstu juurde Muhu tikandi praktikale. Õpime Räpina aianduskoolis rahvuslikku käsitööd ja olime selle vahva blogi ja äsja ilmunud raamatu kaudu vaimustunud Leida tikanditest ja kaunitest mustritest. Meil vedas ja meister oligi lahkelt nõus meid vastu võtma.
See, mida kohapeal nägime ja õppisime, ületas meie ootused mitmekordselt.
Mida või keda me Muhus imetlesime? Kõige rohkem muidugi Leidat ennast. Kuidas on võimalik olla kaheksakümneaastaselt nii elurõõmus, reibas ja ergas? Leida silmaring on väga lai, lisaks tikkimis- ja kompositsiooniõpetusele saime teadmisi rahvameditsiinist, ravimtaimedest ja elust enesest. Kuigi enamik meist kohtus Leidaga esimest korda, tekkis ruttu tunne, nagu oleksime ammused head tuttavad.
Leida tikandite ilu võtab lausa õhku ahmima. Juba Igakülasse saabudes ootas meid ees imeline näitus Leida töödest. Kui ta palus igaühel valida ühe töö, mida proovida järele tikkida, tekitas see lausa nõutust. Muidugi tahaks osata tikkida kõiki neid kauneid mustreid, aga millist julgeks jäljendamiseks valida, kui oled peaaegu et algaja?
Väike osa Leida töödest, mille ta meie jaoks näitusele oli sättinud ning kõige noorem ja tublim tikkija koos emaga tööhoos.
Saime siiski valiku tehtud ja juba esimese tikkimispäeva õhtuks ilmusid meie nobedate näppude alt välja esimesed moonid, maasikad, kibuvitsad ja pihlakamarjad. Mitte küll päris sama ilusad kui Leidal, aga ikkagi armsad ja igaühel enda nägu.
Meie jaoks oli uus ja esialgu üllatav, kuidas Leida on tikkinud pisikesi õisi, näiteks maasikaõisi- väga lihtsalt ja kiiresti saab maasikaõit teha keerdsõlmpiste abil. Tulemus jääb reljeefne ja elavdab kogu tikandit.
Siin on näha keerdsõlmpistes tikitud pisikesed õied, nii võib teha ka maasikaõisi ja sinisele tikitud väga ilus seelik.
Omaette vaatamisväärsus olid Leida tikitud seelikud- lisaks võrratutele endaloodud Muhu mustritele on ta tikkinud neid varju- ja valgetikandis ning kasutanud paljusid erinevaid pisteid.
Eelviimasel päeval saime Leida juhendamisel igaüks endale meelepärase kompositsiooni joonistada. Korjasime Igaküla loodusest taimed ette ja joonistasime need paberile- just nii, nagu Leida on alati soovitanud. Meie üllatuseks saidki need päris ilusad- „nagu päris“!
Kompositsioonid otse loodusest.
Saime tikkimist õppida ka Sirje Tüüri juures Männiku käsitöötoas. Sirje tikib Muhu tikandit Leidast veidi erinevalt, kasutades lõnga suunamiseks sidepistet. Nii saab lõnga ja nõelaga justkui maalida- uskumatu, et lõng läheb ja jääbki igal pistel täpselt sinna, kuhu sina soovid. Sidepiste abil saab ühe pistega moodustada uskumatult kumera kaare ja õielehe servad jäävad ilusad.
Männiku käsitöötuba on üks põnev koht.
Nagu Leida, nii on ka Sirje uskumatult positiivne inimene ning Männiku käsitöötoas jagub imetlemist ja imestamist pikaks ajaks.
Sirje Tüür õpetab sidepistet.
Praktika lõppedes olime Muhu tikandist lummatud ning mandrile jõudes oli esimene käik käsitööpoodi peenvillaseid lõngu otsima.
Saime Muhust palju inspiratsiooni ja julgust- isegi esimest korda elus Muhu tikandit proovides on võimalik saada peamised tikkimisvõtted mõne tunniga selgeks, edasine on juba harjutamise küsimus.
Kuumaga on eriti hea tikkida põõsa all istudes.
Unustamatud Igaküla tänavad.
Oleme väga tänulikud Leidale, Innale, Sirjele ja Toomasele selle imelise aja eest Igakülas. Muhu saar ja Igaküla jäävad meile kauaks meelde. Pikemalt praegu ei kirjuta, sest kõik vabad hetked kuluvad nüüd tikkimisele:)
Annika Põltsam ja teised rõõmsad praktikandid Räpina aianduskoolist.