Tikkimise juures on üheks tähtsamaks töövahendiks sõrmkübar. Seda on valmistatud erinevatest hinnalistest metallidest, milledele on lisandunud materjalidena plastmass, portselan, tselluloid, luu, kummi, kaseiin ja isegi klaas. Sõrmkübar peab olema terve ja mugav, kuna selle otstarve on kaitsta sõrme, kuid ka tõugata nõela tikkimisel.
Sõrmkübara soetamisel jälgi, et selle seinad kui ka põhi, või ainult põhi, oleks lohuline, seda selleks, et nõela ots, mille tikkimisel asetame vastu sõrmkübarat, ei libiseks. Tänasel päeval on ilmselt plastmassist sõrkübarad kõige populaarsemad ja vanu käsitööna valminud sõrmkübaraid leidub üsna vähe.
Sõrmkübara asetame parema käe keskmisse sõrme, järelikult selle ostame suuruselt vastava nimetatud sõrmele. Sõrme valik võib ka veidi erineda. Proovige tikkida ilma kübarata veidi paksemale materjalile. Valutav sõrm ongi see, mis kübarat ootab. Sõrmkübara tarvitamine nõuab harjutamist. See tundub algul võõrkehanasõrmes, mis töö juures nagu takistajaks. Hiljem harjub sõrmkübaraga nii, et selleta tikkimine on raske ja mõnikord isegi võimatu.
Sõrmkübar nõuab korrashoidu, nagu muudki vahendid. Tarvitamisel võib kuluda sõrmkübara põhja auke, mis on eriti ohtlikud, sest nõela ots võib tungida läbi augu sõrme ja seda vigastada. Juhul, kui sõrmkübar on mõnest roostevabast materjalist, võib haavakese puhul tekkida isegi veremürgitus. Seepärast asendame kulunud sõrmkübara uuega, või kui see on hinnaline, siis laseme selle parandada.
Sõrmkübar võiks olla käepärast igal tikkijal. Selle parim panipaik on väike karbike nimetatud esemetega laual või laualaekas.
Kas ka sinul on sõrmkübar auklikuks kulunud? Milliseid sõrmkübaraid sina eelistad? Kui sul on mõni väga põnev sõrmkübar, siis saada meile pilt ja lugu muhutikand@muhutikand.ee
Vaata, milliseid töövhendeid on kasutanud Leida Kirst. Aastatega on neid kogunenud päris palju. Galeriist leiad ka tublit tööd teinud auguga sõrmkübara.
Galeriid uudista SIIT.
